Elukorraldusest Absolute Africa bussireisil Nairobist Kaplinna, Juulis–Oktoobris 2009. Kirjutatud paaril õhtul erinevates Aafrika paikades. Interneti puudumise tõttu on mõned faktid kontrollimata ning mõnede mõistete eestikeelne esitus puudulik.
73-päevane bussireis (vt Wikipedia: Overland travel) on Absolute Africa korraldatavatest reisidest kõige pikem. See saab alguse Nairobist, liigub läbi Keenia Ugandasse, siis Ruandasse, kus leiab aset mägigorillade vaatamine. Siis tagasi Ugandasse, uuesti Keeniasse, läbi Nakuru, Naivasha, ja Masai Mara loodusparkide tagasi Nairobisse. Sellega lõppeb esimene etapp, nimega Gorillas. Järgmiseks peatutakse pikemalt Tansaanias: Serengeti ja Ngorongoro looduspargid, ning Sansibar. Siis Malaavi, oma järvega. Siis Sambia: Lõuna-Luangva looduspark, Kariba järv, Viktooria juga. Edasi algab kolmas etapp, Namibian Nomad. Kõigepealt Botsvaana: Chobe looduspark ja Okavango delta. Siis Namiiibia: Etosha looduspark, Swakopmund, Sossusvlei, Fish jõe kanjon. Lõpuks Lõuna Aafrika Vabariik: veinimõisad ja Kaplinn.
Sarnaseid reise korraldavad peale Absolute Africa ka paljud teised firmad, nt Kumuka, Dragoman, Nomad Tours, Africatravelco. Sarnasus seisneb nt varustuses (sama tüüpi bussid ja telgid), reiside läbitavates linnades ja külastatavates loodusparkides, samades laagripaikades (nt Arusha Snake Park, Kande beach).
Lisaks bussi- ja telgielule on reisi põhikomponentideks loodus, kultuur ja activities.
Esiplaanil on loodus. Reisi kaetav maaala on suur sisaldades erinevaid maastikutüüpe nagu: (pool)kuiv akaatsia savann, Rifti org, Ruanda bambusemetsad, Viktooria järv, Ngorongoro kraater, 5000+ meetrised mäed (kuigi need ei paista udu seest üldse välja), Sansibar (liivarannad ja mangroovimetsad), baobabimetsad (nt Tansaanias, aga ka mujal), Malaavi järv, Kariba paisjärv, Viktooria juga, Okavango delta, Etosha pan, Sossusvlei düünid ja vleid, table mountains, fynbos.
Aafrikas elab ka hämmastavalt palju loomi, kuigi küttimise tagajärjel on need säilinud peamiselt loodusparkides: Samburu, Nakuru, Naivasha, Masai Mara (Keenias); Volcanos (Ruandas); Serengeti, Ngorongoro, Jozani, Mikumi (Tansaanias); Lõuna-Luangva (Zambias); Etosha (Namiibias). Põhilisteks Aafrika loomadeks on tüügassiga, sebra, elevant, pühvel, kaelkirjak ja palju erinevat tüüpi antiloope. Vahel annab näole ninasarvik, keda on kaht tüüpi (valge ja must). Jõgedest leiab tavaliselt jõehobusid ja krokodille. Lihasööjaid loomi, koerlasi (šaakal, hüään, Löffelhund (?)) ja kaslasi (lõvi, gepard, leopard), näeb harvem. Öise eluviisiga loomi (tuhnik, pangolin, ...) ei näe üldse, sest looduspargid on tüüpiliselt avatud päikesetõusust päikeseloojanguni. Ainult vahel harva pakutakse öise ekskursiooni (night gamedrive) võimalust (Lõuna-Luangva). Olgugi, et Aafrikas elab palju loomi, puuduvad mõned neist sootuks, nt känguru, tiiger ja karu.
Loodus võib olla ohtlik. Paljud reisijad on nt Zambezi kärestikel parvetades selja murdnud. Kuni Namiibiani varitseb igal pool malaaria. Samas on võimalik parvetamist vältida ning malaaria peaks eemal hoidma iganädalane Mephaquini tablet ning pidev DEET-kate.
Tänapäevakultuur (linnakultuur?) on suhteliselt ühetaoline: Ida- ja Lõuna-Aafrika jaguneb laias laastus Ida-Aafrikaks ja Lõuna-Aafrikaks. Ida-Aafrika on vaesem, rahvarikkam, räpasem, ... Kuigi keeli on Ida- ja Lõuna-Aafrikas palju (laias laastus: bantu, niiluse, ja khoisa keeled (?)), räägivad kohalikud tihti inglise keelt. Tihti on inglise keel riigikeeleks, isegi riikides, mis olid varem prantsuse või saksa mõju all (Ruanda, Namiibia).
Saavutused arhitektuuri vallas on vähesed. Maja arhetüüpideks on garaaž, mošee ning hütt, mis oma lõpplahenduses siiski vähe varieeruvad. "Sambaid" on kaht tüüpi: askari monumendid ja kellatornid (clock tower).
Muusika osas rõhutakse laulule, pille pole kohalikud viitsinud eriti meisterdada.
Toit on ühetaoline: ugali ja oad. Kuna enamus rahvastikust elab kulutades alla ühe dollari päevas, siis pole inimestel olnud võimalust eriti toiduga eksperimenteerida. Lõuna-Aafrikas on muidugi levinud sakslaste ja afrikaanide toidud (nt Bratwurst ja boerewors).
Reisi vältel külastatakse mitme konkreetse kultuuri esindajaid: Samburu, Twa, Masai, Himba. Need inimesed on otsustanud mainstream-kultuuriga mitte sulanduda ning on säilitanud oma eripärad, kuigi Samburudel, Masaidel ja Himbadel on palju ühist (esihammaste eemaldamine, karjakasvataja eluviis, pea ja kaela ehtimine, jne).
Külaelu eriti ei näinud, kuid Mondesa townshipi (Swakopmundi ääres) põhjal otsustades meeldib kohalikel oma vaba aega (kogu aega?) kirikus, kõrtsis, ja juuksuris veeta.
Kategooria activities kuuluvad white water rafting (seda saab harrastada Jinjas ja Livingstone'is), banži hüpped, quad biking, hot air ballooning, scenic flights, kanuusõit, langevarjuhüpped, village walks, jne. jne. Paljud nendest tegevustest pole eriti Aafrika spetsiifilised, aga Aafrikas on neid odavam sooritada, kuigi siiski kallis, nt banžihüpe maksab üle 100 dollari. (Muidugi on oluline ka loodustaust, mida Aafrika pakub ning millesarnast mujalt ei leia, nt Viktooria juga.) Mõnes paigas peatub reis pikemalt (Jinjas, Sansibaril, Livingstone'is, Swakopmundis), 3-4 päeva. Just sellleks, et oleks võimalik kõik lisategevused ära sooritada.
Peale giidi (Moses, 28) ja bussijuhi (Mugo, 45, tegelt noorem, sest Mugo passis on vale sünniaasta kirjas) osaleb reisil 22–28 reisilist, vanuses 18–34 (+ üks 40ne), ainult britid, austraalased, ja uus-meremaalased, erandina mõni üksik eestlane või hollandlane (reeglina paljureisivaid hollandlasi on üllatavalt vähe (üks), ilmselt kasutavad mingit muud overlanding-firmat). Tüüpiliselt elavad ja töötavad kõik Londonis, paljude jaoks on see aafrikareis osaks pikemast (nt aastapikkusest) reisist, mis läheb ka läbi Lõuna-Ameerika ning Aasia.
Reisijate arv pidevalt muutub, sest enamus osalevad kogureisist ainult ühel-kahel segmendil (nt "Gorillad", "Gorillad-Serengeti", "Gorillad-Serengeti-Sansibar"), või lõpetavad Kaplinna asemel Johannesburgis, st vahetavad Livingstone'is bussi. Nt võib pärast Livingstone'i reisijate arv ainult 11le kahaneda.
Reisilised on jagatud toimkondadesse. Toimkondasid on 5: Simba, Fisi, Kiboko, Duma, Chui (suahiilikeelsed loomanimed: lõvi, hüään, jõehobu, gepard, leopard). Igas toimkonnas on umbes 5 inimest. Igal toimkonnal on amet, millel töötatakse terve päeva vältel. Järgmisel päeval amet muutub. Ameteid on 5: Cooks, Truckies, Cleaners, Security, Day Off (ingliskeelsed: kokad, bussipuhastajad, nõudepesijad, turva, puhkepäev). Kokad valmistavad ühise hommiku- ja õhtusöögi, olles eelnevalt vajalikud toorained poest ära ostnud; bussipuhastajad puhastavad õhtul bussi (Aafrika on väga tolmune, reeglina vajab buss igaõhtust puhastamist); nõudepesijad pesevad pärast hommiku- ja õhtusööki üldnõud ning pakivad need bussi tagasi; turva kontrollib, et buss oleks ennem magamaminekut kenasti lukus (nt aknad suletud); puhkepäeval ei pea midagi tegema.
Lisaks on veel Firestarter (tuletegija), kelle amet ei muutu, ning kelle ülesandeks on igal hommikul esimesena üles ärgata ning tuli üles teha (kas puusütt või gaasi kasutades). Samuti peab ta tagama, et veekanistrid täis oleksid.
Kui rahvast jääb vähemaks (nt ainult 11 on alles), siis võib vähem toimkondasid teha, nt 3, eemaldades "Day Off" ning ühendades "Security" ja "Truckies".
Äratus on keskmiselt 5-7 vahel. Kuna päike tõuseb 6-7 vahel, siis on veel pime ning esimesed toimetused, tuleb teha pealambivalguses: käia kusel, pakkida magamiskott ja madrats kokku, süüa hommikust. Pärast hommikusööki tuleb telk kokku pakkida ning bussi panna.
Hommikusöök (selle eest hoolitseb kokatoimkond) on tavaliselt lihtne: cornflakes + piim ning hakitud puuviljad (reeglina banaan ja ananass, vahel arbuus, pärast Malaavit konserveeritud virsik, sest värsked puuviljad on kallid). Sageli /toastbread/. Vahel harva muna või oad. Joogiks kohv, kakao, Milo, või tee. Vee keemaminek võtab tavaliselt aega, keetmata vett ei julge juua.
Laagrist lahkutakse 7-9 vahel. Siis järgneb 10-tunnine bussisõit, mille vältel üritavad reisilised lugeda, patareisid laadida, magada, erinevaid mänge mängida (Quiz, Celebrity Heads, kaarte). Eriti ei õnnestu: Aafrika teed on väga viletsad ning buss raputab (eriti tagumine ots), seega on lugemine/magamine väga katkendlik; kui keegi akna lahti teeb siis võivad kaardid tuuletõmbuse tõttu aknast välja lennata, ning kuna on palav ja umbne, siis teeb keegi ikka akna lahti. Celebrity Heads seisneb selles, et tatiga kinnitatakse paberitükk kellegi BBC televisioonitegelase nimega endale otsa ette ning siis püütakse arvata kelle nimega on tegu. Selle mängu mängimisest olen loobunud oma vähese informeerituse tõttu briti ja austraalia teletegelaste alal. Patareide laadimine ei õnnestu kuna bussis on ainukesteks elektriallikateks kaks sigaretisüütajat, millele on alati suur tung.
Lõunapaiku peatub buss mõnes linnakeses, kus on 30-90 minutit aega, et sisseoste teha, einestada, ja/või internetti külastada. Kokatoimkond peab selle aja jooksul otsustama, mida õhtul süüa teha ning vastavad toiduained ära ostma (selle peale kulub vabalt 45-60 minutit). Einestada saab mõnes kohalikus sööklas või pagariäris, võib ka varem kaasaostetud puuvilju või saia süüa.
Järgmisesse laagrisse jõuab buss umbes päikeseloojanguks, kell 6-7 õhtul. Kõigepealt pannakse telgid püsti ning siis hakkab kokatoimkond sööki valmistama ning ülejäänud seltskond läheb baari, internetti, või telki lugema või päevikut kirjutama. Internetti tavaliselt pole, või see on kohutavalt aeglane (vahel ka kohutavalt kallis, nt Malaavis umbes 6 USD tunnis). Baar on tavaliselt alati: õlu: Tusker (Keenias), Nile Special (Ugandas), Primus (0.7l pudel!) (Ruandas), Kilimanjaro (Tansaanias) ("If you cannot climb it, drink it!"), Kuche Kuche (Malaavis), Mosi või Castle (Zambias) ("Mosi Oa Tunya" on Victoria joa kohalik nimi), Castle/Hansa (Botswanas), Windhoek (Namibias), Black Label (RSAs).
Õhtusöök on valmis umbes 2 tundi hiljem. See seisneb tihti pastas (vahel kartul või riis) ning erinevates juurviljades, ja loomalihas. Moses on juba piisavalt täis ja peab pika kõne järgmise päeva plaanidest ("Prepare yourself physically and psychologically!"), pidevalt põhiteemast kõrvale kaldudes. Kokkasid tänatakse toidu eest ("Top job for the cooks!", või "Thank you cooks for the sumptuous meal!"). Mugo on ka juba mitu õlut jõudnud ära juua ja istub vaikselt suitsetades ääres.
Õhtusöögi lõpuks peseb igaüks oma kausi ning noa/kahvli, ning nõudepesijate toimkond üldnõud ning pakib need bussi tagasi. Siis minnakse baari tagasi, või siis telki lugema. Uni saabub umbes 22-23.
Vahel peatutakse mõnes laagris 2-3 päeva. Sel juhul on hommikuti/õhtuti mõnevõrra lihtsam, kuna ei pea telki üles panema ja maha võtma. Samuti süüakse siis rohkem kohalikes sööklates (st koka- ja nõudepesijatetoimkondadel on vaba päev).
Iga õuverlanding firma kasutab enam-vähem sama varustust: Scania (või Mercedes) modifitseeritud veoauto, Tentco telgid, jne. Reisilistel peavad ülejäänud asjad endal olema: magamiskott, madrats, toidunõud.
Bussis on 14 istmepaari (11 sõidusuunas); kaks lauda; külmkapp; raamaturiiul; prügikast; lambid; raadio, mis võimaldab iPodide kuulamist; kõlarid; kaks sigaretisüütajat; halvasti töötav intercom suhtlemiseks juhikabiiniga, kus istuvad Mugo ja Moses; seif; puuskulptuur "Pumba".
Meie bussi nimi on "Pumba" ja ta on teistest teel nähtud bussidest mõnevõrra moodsam: aknad on klaasist (teistel on katab aknaava ja blokeerib tolmu vaid ettekeritav vakstu), ja sees on külmkapp. Viimane on küll peamiselt ühistoidu hoidmiseks ning igal juhul ei tohi seal olla õllepudeleid, mis bussi rappudes külmkappi vigastaksid. Buss ise peab reisile hästi vastu ja vajab reisi jooksul vaid paar korda tõsisemat putitamist, millega Mugo hästi hakkama saab.
Hommiku- ja õhtusöök on kõigile ühine ning see ostetake nn kitty (ühiskassa) raha eest, arvestusega 2.50 USD inimese kohta päevas. kitty-raha (1354 USD 73-päevase reisi puhul) katab lisaks toidule ka ööbimise laagrites ning mõnede parkide külastused (nt Samburu, Nakuru, Masai Mara, Ngorongoro). Lõuna on oma raha eest, samuti õhtune õlu. Oma raha eest on ka nn optional activities (valikulised tegevused), mida pikema (nt 2-3 päevase) peatuse puhul sooritada on võimalik (nt snorgeldamine 30 USD, Elsamere'i külastus 10 USD, parvetamine Niilusel või Zambezil umbes 150 USD).
Poest (supermarketid nagu "Nakumatt", "Shoprite", või ka väiksemad reeglina asiaatidele kuuluvad poed) valmistoitu eriti odavalt ei saa. Liha/kala konservid on umbes 30-40 EEK. Õlu poes vähemalt 10 EEK, baaris 20-30 EEK. Mingit india šokolaadi saab küll mõne krooni eest, st ei pea 10 korda kallimat Lindt või Cadbury šokolaadi tingimata ostma. 5l veekanister, mille kaupa on arukas umbes kord kahe päeva jooksul vett osta maksab umbes 30 EEK. Seda poevett kulub palju, mitte ainult joomiseks vaid ka hammaste pesuks, sest kraanivett ei julge selleks kasutada.